Ettekanded

Mida räägivad andmed koroonaviiruse epideemiast Eestis?

Krista Fischer1, 2, Mario Kadastik3

1 TÜ matemaatika ja statistika instituut, 2 TÜ genoomika instituut, 3 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased proovile pannud. Esmane ülesanne on olnud saada kiire ja objektiivne ülevaade andmetest. Veidi rohkem süvitsi minev andmeanalüüs on andnud COVID-19 kohta olulisi teadmisi, mis aitavad paremini hinnata viiruse ohtlikkust ja planeerida meetmeid. Üks keerukamaid ülesandeid on aga epideemia kulu prognoosimine – arutleme selle üle, millele me seejuures tugineda saame ja kui hästi on see meil siiani õnnestunud.

Koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis

Ruth Kalda1, Mikk Jürisson1, Mihkel Solvak2, Meelis Käärik3, Uku Raudvere4, Anneli Uusküla1, Lili Milani5, Kristjan Vassil6, Krista Fischer3, Aime Keis1, Jaak Vilo4 Hedi Peterson4, Liis Kolberg4, Mait Metspalu5, Tuuli Jürgenson5, Ene-Margit Tiit7

1 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2 TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, 3 TÜ matemaatika ja statistika instituut, 4 TÜ arvutiteaduste instituut, 5 TÜ genoomika instituut, 6 TÜ rektoraat, 7 TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond

Aktiivne seire võimaldab hinnata SARS-CoV-2 nakkuse tegelikku levikut rahvastikus. TÜ teeb seiret juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Ühe uuringulainega testitakse 2000–4000 inimest (nii sümptomitega kui ilma sümptomiteta), et hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades/rahvastikurühmades. Praeguseks on läbitud kaheksa uuringulainet ja testitud üle 20 000 inimese.

Koroonaviiruse esinemine reovees ning sellel põhinev eelhoiatussüsteem

Tanel Tenson, Veljo Kisand, Helen Tammert, Kristel Panksep

TÜ tehnoloogiainstituut

Reovee põhjal on maailmas seni edukalt seiratud narkootikumide kasutamist ja polioviiruse levikut. COVID-19 puhul on täheldatud, et inimene eritab viirust reovette enne, kui tal tekivad sümptomid. See võimaldab nakkuse levikut elanike hulgas tuvastada juba varases faasis.
 
Koroonaviiruse antikehad Eesti elanike organismis pärast esimest nakkuslainet

Piia Jõgi1, 2, Hiie Soeorg3, Diana Ingerainen4, Mari Soots5, Freddy Lättekivi6, 7, Paul Naaber3, 8, Karolin Toompere9, Pärt Peterson10, Liis Haljasmägi10, Eva Žusinaite11, Hannes Vaas1, Merit Pauskar3, Arina Shablinskaja3, Katrin Kaarna2, 7, Heli Paluste1, 2, Kai Kisand10, Marje Oona9, Riina Janno7, Irja Lutsar3

1 TÜ kliinikumi lastekliinik, 2 TÜ kliinilise meditsiini instituut,  3 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, mikrobioloogia osakond, 4 Järveotsa Perearstikeskus, 5 Kuressaare Perearstikeskus, 6 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, patofüsioloogia osakond, 7 TÜK ühendkantselei arenduskeskus, 8 SYNLAB Eesti OÜ, 9 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 10 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 11 TÜ tehnoloogiainstituut, 12 Sotsiaalministeerium
 
KoroSero-EST-1 eesmärk oli selgitada välja SARS-CoV-2 levimus kahes Eesti piirkonnas (Saaremaal ja Tallinnas) ning koguda infot adekvaatse valimimahu planeerimiseks üle-eestilise SARS-CoV-2 serolevimusuuringu jaoks. KoroSero-EST-2-ga sooviti välja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine järgne COVID-19-seropositiivsete osakaal Eestis. Uurimistööde tulemusena leiti, et Eestis on sarnaselt paljude teiste riikide SARS-CoV-2 serolevimus väike, kuid suur osa seropositiivsetest olid asümptomaatilised.
 
Koroonaviirusele viitavad haigusnähud antikehade uuringute põhjal

Hiie Soeorg1, Piia Jõgi2, 3, Diana Ingerainen4, Mari Soots5, Freddy Lättekivi6, 7, Paul Naaber1, 8, Karolin Toompere9, Pärt Peterson10, Liis Haljasmägi10, Eva Žusinaite11, Hannes Vaas1, Merit Pauskar1, Arina Shablinskaja1, Katrin Kaarna7, 12, Heli Paluste12, Kai Kisand10, Marje Oona9, Riina Janno7, Irja Lutsar1

1 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut,  2 TÜ kliinikumi lastekliinik, 3 TÜ kliinilise meditsiini instituut, 4 Järveotsa Perearstikeskus, 5 Kuressaare Perearstikeskus, 6 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 7 TÜ kliinikumi ühendkantselei , 8 SYNLAB Eesti, 9 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 10 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 11 TÜ tehnoloogiainstituut, 12 Sotsiaalministeerium

RS-CoV-2-vastaste IgG antikehadega inimeste ägedate hingamisteede haiguste analüüsimisel võib ilmneda haigusega seotud sümptomeid, mis ainult PCR-positiivsete patsientide põhjal välja ei tule. Üksikute sümptomite iseseisva esinemise asemel võib COVID-19-haigete eristamist parandada teatud sümptomite koosesinemine. Uuringu eesmärk on analüüsida, millised sümptomid võivad olla seotud COVID-19-ga.

Koroonaviiruse eri tüved Eestis. Kust need pärit on ja milliseid puhanguid põhjustasid?

Radko Avi1, Aare Abroi2, Kristi Huik1, Taavi Päll1, Merit Pauskar1, Ene-Ly Jõgeda1, Eveli Kallas1, Arina Shablinskaja1, Ulvi Gerst Talas3, Irja Lutsar1

1 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 2 TÜ tehnoloogiainstituut, 3 TÜ arvutiteaduse instituut

KoroGeno projekti eesmärk on sekveneerida umbes pooled Eestis SARS-CoV-2 nakkust põhjustanud viiruste täisgenoomid ning analüüsida saadud andmete põhjal lähikontaktseid. Selle käigus võrreldakse seni klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega tuvastatud nakkusklastreid ning kõrvutatakse neid molekulaarsete andmetega. Senitundmatu päritolu nakkused seotakse kodu- või välismaist päritolu kolletega.

Õpime ajaloost: katku seljatamine 250 aastat tagasi

Mati Laur
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut

Ettekandes käsitletakse meetmeid, mida rakendati Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud tüüfuse- ja katkuepideemia eemalhoidmiseks, ning võrreldakse neid abinõudega, mida kasutati samal ajal Venemaal, Preisimaal ja Rootsis.

Kes ja kui raskelt koroonat põdes?

Anneli Uusküla1, Heti Pisarev1, Tatjana Meister1,2, Kadri Suija1, Ruth Kalda1,2, Raivo Kolde3, Marko Piirsoo4, Lili Milani5

1 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2 Ülikooli Perearstikeskus, 3 TÜ arvutiteaduse instituut, 4 TÜ tehnoloogiainstituut, 5 TÜ genoomika instituut

Eestis on teadaolevalt ligi 4000 SARS-CoV-2 nakatunut, kellest vähem kui 15% on vajanud haiglaravi. Ettekandes esitatakse kõigi Eesti SARS-CoV-2 nakatunute haigestumise ja haiguse kulu tõsidusastmete rahvastikupõhise analüüsi esialgsed tulemused.

COVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogilised ja kliinilised näitajad

Anne Kallaste1, Pilleriin Soodla1, Inge Ringmets2, Kersti Pärna2, Joel Starkopf3

1 TÜ kliinikumi sisekliinik, 2 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 3 TÜ kliinilise meditsiini instituut

COVID-19 on haiglasüsteemile märkimisväärne koormus. Ettekandes esitan esialgsed tulemused Eestis haiglaravi saanud patsientide epidemioloogiliste näitajate, rakendatud ravivõtete ja ravitulemuste kohta.

Haiglasse sattunud koroonahaigete immuunvastuse analüüs

Pärt Peterson1, Liis Haljasmägi1, Ahto Salumets1, 2, Anna Pauliina Rumm1, Meeri Jürgenson1, Ekaterina Krassohhina1, Anu Remm1, Hanna Sein1, Hedi Peterson2, Lili Milani3, Anu Tamm4, Adrian Hayday5, 6, Kai Kisand1

1 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 2 TÜ arvutiteaduste instituut, 3 TÜ genoomika instituut, 4 TÜ kliinikumi ühendlabor, 5 King’s College London, Peter Gorer Department of Immunobiology, 6 Francis Crick Institute, London

COVID-19 on ohuks tervishoiusüsteemile, kuna haiguse raske vormi korral tekib äge kopsupõletik ja hingamispuudulikkus. Seni on ebaselge, miks osal haigetel tekib nakatumise tagajärjel raske haigusvorm ja teistel mitte. Ettekandes käsitletakse märtsis-aprillis 2020 Tartu Ülikooli kliinikumi sattunud patsientide antikeha reaktsioone ja põletikumarkerite analüüsi. Need on võetud lähtekohaks, et selgitada edaspidistes uuringutes raske haigusvormi põhjusi, eriti vanemate inimeste puhul.
 
Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis

Juri Karjagin1, Ain Kaare2, Joel Starkopf1, Kadri Tamme1, Liivi Maddison1, Katrin Kaarna3, Helve König4, Pärt Peterson5, Kai Kisand5, Eva Žusinaite6, Karolin Toompere7, Hans Erik Ehrlich8, Eva Luide9, Tatjana Plahhova10, Helen Ilumets11, Margus Planken12, Ave Lellep10, Veronika Iljina13, Kai Zilmer14, Katrin Mähar15

1 TÜ kliinilise meditsiini instituut, 2 TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik, 3 TÜ kliinikumi verekeskus, 4TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 5 TÜ tehnoloogiainstituut, 6 TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 7 Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskus, 8 Põhja-Eesti Regionaalhaigla/TÜ, 9 Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, 10 Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskus, 11 Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia keskus, 12 Ida-Viru Keskhaigla sisekliinik, 13 Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinik, 14 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
 
COVID-19, nagu iga teinegi nakkushaigus, kutsub esile immuunvastuse ja haiguse läbipõdenud inimesel tekivad antikehad. Antikeharikast vereplasmat on võimalik kasutada nende patsientide ravis, kellel ei ole veel oma immuunvastust tekkinud. Haiguse läbi põdenud inimeste plasmaülekandeid on kasutatud tulemuslikult ka eelmiste koroonaviiruste SARS I ja MERS-i ravis. Prospektiivses randomiseeritud uuringus pakutakse nii kontroll- kui ka uuringurühma patsientidele standardravi ja uuringurühmale lisaks veel COVID-19 läbi põdenud inimese doonorplasmat vastavalt neutraliseerivale antikehade tiitrile.
 
COVID-19 patsientide järelkontroll 3 ja 6 kuud peale infektsiooni põdemist

Anne Kallaste1, Agnes Aart2, Kai Kisand3, Kalle Kisand4, Margus Lember1,4

1 TÜ kliinikumi sisekliinik, 2 Lõuna-Eesti haigla, 3 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 4 TÜ kliinilise meditsiini instituut
 
COVID-19 pikaajaline mõju haigestunute tervisele ei ole veel teada. Ettekandes käsitletakse haiglaravi vajanud ja mittevajanud COVID-19-patsientide kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid 3. ja 6. kuu järelkontrollis.
 
Kliinilise eetika juhised haiglatele. Kuidas koroonakriis pani bioeetika proovile?

Margit Sutrop
TÜ filosoofia ja semiootika instituut; Helsingi Ülikool, Helsinki Collegium for Advanced Studies

Ettekande keskmes on Eesti haiglatele aprillis 2020 koostatud kliinilise eetika alased soovitused piiratud ressursside jaotamiseks olukorras, kus kõigile haigestunutele ei ole võimalik tagada vajadustele vastavat ravi. Arutletakse selle üle, kuidas COVID-19 pandeemia pani proovile bioeetika printsiibid, kuidas meie soovitused paigutuvad rahvusvahelisse konteksti ja milliste teemade uurimise vajadus Eesti bioeetika jaoks selle töö tulemusena tõstatus.

Stressiga toimetulek eriolukorras ja mõju vaimsele tervisele
Kirsti Akkermann, Kairi Kreegipuu, Hedvig Sultson, Martin Kimmel, Katrin Kukk
TÜ psühholoogia instituut

Ettekandes antakse ülevaade sellest, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule eriolukorra ajal, mis aitas sellega toime tulla ja milline on selle võimalik mõju vaimsele tervisele. Uuring on üheks alusmaterjaliks rahvastiku vaimse tervise longituudsele küsitlusuuringus, mille tulemuste põhjal koostatakse vaimse tervise näitajate seirepakett.

Eriolukorra argikogemus: hoiakud ja toimetulekustrateegiad
Leena Kurvet-Käosaar
TÜ kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseum

Ettekanne põhineb eriolukorra päevikutel, mis laekusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena. Päevikutes vahendatu põhjal käsitlen eriolukorraaegse argikogemuse erinevaid aspekte, sh töö- ja pereelu ümberkorraldamise vajadust ja viise, eriolukorrast tulenevaid probleeme ja nendega hakkamasaamise viise, eriolukorda puudutavaid hinnanguid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, aga ka suhestumist laiemalt üleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi keskendun päevikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.
 
Sotsiaalhoolekande asutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal

Kati Orru, Kristi Nero, Ingeliis Siimsen
TÜ ühiskonnateaduste instituut

Ettekandes käsitletakse sotsiaalhoolekandeasutuste, sealhulgas kodutute öömajade, varjupaikade, supiköökide töötajate ja klientide kogemusi pandeemia vältel. Mis on neid inimesi ja asutusi aidanud sel ajal toime tulla? Kuidas on asutused kohanenud ja edasi arenenud, et jätkata abi osutamist kõige haavatavamas olukorras ühiskonnaliikmetele? Peegeldame nii Eesti kogemusi kui ka üheksa Euroopa riigi õppetunde programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS raames.
 
Koroonaviiruse sotsiaal–majanduslikud mõjud Eestis ning rakendatud kriisimeetmete tõhusus

Raul Eamets1, Lenno Uusküla1, Janno Järve2, Kaupo Koppel3

1 TÜ majandusteaduskond,2 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 3 Poliitikauuringute Keskus Praxis

Projekti põhikomponendid on kaks mõjuanalüüsi, mis mõlemad sisaldavad tagasivaadet kriisi algfaasi ja heidavad pilgu hetkeolukorrale. Sotsiaalse ja demograafilise mõju analüüsis esitatakse peamised tegurid, mis takistavad kriisieelse sotsiaal-majandusliku (erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade) olukorra taastumist. Majandusmõju analüüsis antakse muu hulgas sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust. Sektoraalse makromudeli abil mängitakse läbi erinevate lühiajaliste stsenaariumide mõju majandusele (ja sektoritele).

Ettevõtetele suunatud koroonaviiruse kriisimeetmete mõju hindamise võimalused avaandmete põhjal

Andres Võrk, Taavi Unt, Mihkel Solvak
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Ettekandes arutletakse, kuivõrd võimaldavad Eesti ettevõtete kohta avaldatud Maksu- ja Tolliameti andmed ja info toetuste kohta hinnata kriisimeetmete mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt.

Responding to the Pandemic: Resilience and Responsibility across Europe (ResPand)/ Euroopa riikide paindlikkus ja vastutustunne pandeemiale reageerides

Andrey Makarychev
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

The objectives of the ResPand project is to address how to ease the socioeconomic impacts of the COVID-19 outbreak, to identify the unexpected outcomes of political and healthcare decisions in the outbreak response, and to provide explanations of unfolding social dynamics by taking a multidisciplinary approach, with each objective lending to a strengthening and more holistic understanding of societal resilience. This includes analysis of governmental responses across Europe and their impacts on democratic governance, human behaviour and social dynamics in the EU; assessment of health systems in terms of resilience performance; exploration of the functioning of small and medium enterprises in times of the crisis by understanding national and regional business support programmes; investigation of ambiguous character of digital media for European communities and individuals during the pandemic that has placed our offline reality in much dependence on our online interaction.

Kirjakastid ja kõnepostid kolme katku vahel. Koroonaviirusest ajendatud andmepüügi juhtumid rahvusvahelises meedias

Andra Siibak, Kristjan Kikerpill
TÜ ühiskonnateaduste instituut

COVID-19 pandeemia tõi kõikjal maailmas kaasa küberkuritegevuse ja andmepüügijuhtumite ulatusliku kasvu. Ettekanne toetub kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodil tehtud empiirilise uuringu tulemustele. Uuringu keskmes olid jaanuarist aprillini 2020 ingliskeelses meedias ilmunud uudislood (N = 563), mis kajastasid COVID-19 ärakasutavaid andmepüügi kaasuseid. Ettekandes antakse ülevaade peamistest sotsiaalsel sahkerdamisel põhinevatest andmepüügirünnetest, mis COVID-19 ajal levisid, ning tutvustatakse kommunikatiivseid strateegiaid ja veenmisvõtteid, mille kaudu inimesi n-ö konksu otsa püüti.
 
Kriisist uue normaalsuseni: koroonaviiruse meediakajastused

Raili Marling
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Ettekandes vaadeldakse  COVID-19 pandeemia kajastusi kolme riigi (Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa) päevalehtedes. Erilise tähelepanu all on pandeemia raamimine esmalt kriisina ja seejärel uue normaalsusena ning tavaliseks muutunud kriisi kujutamiseks kasutatavad afektiivsed registrid.
 
COVID-19 ja andmeteaduse tööriistad kaose mõistmiseks

Hedi Peterson1, Ivan Kuzmin1, Erik Jaaniso1, Janno Veldemann2, Liis Kolberg1, Sulev Reisberg1, Uku Raudvere1, Ahto Salumets1, Kaido Lepik1, Krista Fischer3, Irja Lutsar4, Pärt Peterson4, Andero Uusberg5, Kristjan Vassil6, Lili Milani7, Jaak Vilo1

1 TÜ arvutiteaduse instituut, 2 Quretec, 3 TÜ matemaatika ja statistika instituut, 4 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 5 TÜ psühholoogia instituut, 6 TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, 7 TÜ genoomika instituut

Et teha arukaid otsuseid, on vaja koguda ja analüüsida võimalikult eriilmelisi andmeid. Ettekandes tutvustatakse andmeteaduslikku lähenemist, millega alustati COVID-19 kaoses 2020. aasta kevadel. Käsitlemist leiavad Tartu Ülikoolis algatatud üleriigilise uuringu esialgsed tulemused ning COVID-19 olukorra analüüsimiseks ja visualiseerimiseks välja töötatud tööriistad.

Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks

Kati Orru1, Kristi Nero1, Siiri Silm2, Margo Klaos3

1 TÜ ühiskonnateaduste instituut, 2 ökoloogia ja maateaduste instituut, 3 Päästeamet

Hädaolukordade ennetamiseks ja tõhusamaks lahendamiseks on vaja teada, millised inimesed on tõenäoliselt ohus, milline on nende hakkamasaamise võimekus ja abivajadus. Tartu Ülikooli ja Päästeameti ühisuuringus selgitatakse, kuidas kasutada riiklikke andmestikke haavatavate inimeste kindlakstegemiseks sellistes hädaolukordades nagu pandeemia. Töö valmib programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS toel.

Geeniandmed ning koroonasse haigestumise tõenäosus ja haiguse kulg

Kristi Läll1, Maarja Lepamets1, Kai Kisand2, Pärt Peterson2, Lili Milani1, Reedik Mägi1

1 TÜ genoomika instituut, 2 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut

Ettekandes tutvustatakse TÜ Eesti geenivaramus tehtud koroonateemalise küsitluse tulemusi, mis puudutavad haiguse sümptomeid, kestust ja tõsidust. Lisaks tutvustatakse ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, mille käigus proovitakse leida inimeste geenivariante, mis mõjutavad haigestumise tõenäosust ja haiguse kulgu.

Koroona rasket kulgu põhjustavatest geenidest tõhusate ravimiteni

Kristi Läll1, Kai Kisand2, Pärt Peterson2, Anu Tamm3, Joel Starkopf4, Edward Laane5, Mehis Bakhoff6, Kaspar Ratnik7, Paul Naaber2,7, Toomas Kariis8, Lili Milani1, Reedik Mägi1

1 TÜ genoomika instituut, 2 TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, 3 TÜ  kliinikumi ühendlabor, 4 kliinilise meditsiini instituut, 5 Kuressaare Haigla, 6 Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliinik, 7 Synlab Eesti, 8 Ida-Viru Keskhaigla
 
Ravimite sihtmärkide geneetiline analüüs koos terviseandmetega osutavad potentsiaalselt tõhusatele ravimitele COVID-19 kulu leevendamiseks. Analüüsides geenidoonorite ning haiglates ja SYNLAB-is kogutud positiivseid SARS-CoV-2 proove, oleme saanud hinnata geenivariantide mõju immuunvastusele. Lisaks on geeniandmete põhjal võimalik leida geenivariante, mis kaitsevad COVID-19 raske kulu vastu ehk on võimalikud ravimi sihtmärgid.

SARS-CoV-2 pöördgeneetika – uued töövahendid ja vaktsiinikandidaadid

Sainan Wang, Laura Sandra Lello, Eva Žusinaite, Andres Merits
TÜ tehnoloogiainstituut

SARS-CoV-2 olemuse alus, millest tulenevad absoluutselt kõik selle viiruse omadused (ja ühtlasi kõik selle tekitatavad probleemid), on RNA replikatsioon: viiruse võime sünteesida valke, mis koostöös rakult laenatud valkudega suudavad toota uusi viiruse genoome. Kui see protsess muutub, muutuvad ka kõik viiruse omadused, seal hulgas levik, interaktsioonid peremehega, patogeensus, tundlikkus ravimitele jne. RNA replikatsiooni viivad SARS-CoV-2 puhul läbi ligi 20 viiruse kodeeritud valku. Nende  põhiomaduste uurimisel on kriitiliselt oluline töövahend nn pöördgeneetika süsteem, mis võimaldab viiruse genoomi osadeks lahti võtta, uuesti kokku panna ja teha selles soovitud muudatusi.

2020. aasta suvel valmistasime SARS-CoV-2 pöördgeneetika süsteemi. Selle alusel oleme praeguseks konstrueerinud 80 mutantset genoomi, mis sisaldavad viirusele ebasobivaid muudatusi (vaktsiinikandidaadid), 10 genoomi, kuhu oleme sisse viinud viiruse nakkuse jälgimist võimaldavaid markergeene, 5 genoomi, millel on ravimitundlikkust mõjutavad mutatsioonid, 3 genoomi, mis sisaldavad adaptatsiooni, et nakatada laborihiiri, ja 3 genoomi D614G mutatsiooniga viiruse ogavalgus, mis eeldatavasti mõjutab viiruse leviku tõhusust.

Muutmaks tööd viirusega ohutumaks, oleme konstrueerinud kümme deletsiooni sisaldavat viiruse genoomi varianti. Need nn replikonid on võimelised teostama RNA replikatsiooni, kuid ei suuda toota virione, mistõttu neid saab kasutada uurimistöödes ka väljaspool 3. ohutaseme laboratooriume.

Praegu tegeleme loodud mutantide ja replikonide funktsionaalse iseloomustamisega ja valmistame ette koostööprojekte, mille eesmärk on uurida SARS-CoV-2 replikatsiooni molekulaarseid aluseid.

Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine viiruse leviku uurimisel

Anto Aasa, Siiri Silm
TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut
 
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid viiruse leviku uurimisel. Selgitatakse, kuidas näidata inimeste liikumist viisil, mis annab teavet viiruse levimuse kohta. Olenevalt inimeste koondumismäärast saab kindlaks teha suuremad ja väiksemad levikuriskid.

Lukku pandud maailma mõju Eesti õhukvaliteedile

Heikki Junninen1, Kaupo Komsaare1, Urmas Hõrrak1, Steffen Noe2, Marko Kaasik1, Aare Luts1

1 TÜ füüsika instituut, 2 EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut
 
COVID-19 pandeemia tõi kaasa väga suuri muudatusi transpordisektoris – autode hulk teedel kahanes tunduvalt. See kajastub ka linnade ja laiemalt terve Eesti õhukvaliteedis. 2020. aasta kevad Eestis viimase kümne aasta parima õhukvaliteediga kevad. Ettekandes vaadeldakse, kas pikaajalised Eesti linnade ja taustajaamade õhukvaliteedi seireandmed toetavad seda väidet.

Accept Cookies