Ettekanded

Mida räägivad andmed koroonaviiruse epideemiast Eestis?

Krista Fischer^{1, 2}, Mario Kadastik³

¹ TÜ matemaatika ja statistika instituut, ² TÜ genoomika instituut, ³ Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased proovile pannud. Esmane ülesanne on olnud saada kiire ja objektiivne ülevaade andmetest. Veidi rohkem süvitsi minev andmeanalüüs on andnud COVID-19 kohta olulisi teadmisi, mis aitavad paremini hinnata viiruse ohtlikkust ja planeerida meetmeid. Üks keerukamaid ülesandeid on aga epideemia kulu prognoosimine – arutleme selle üle, millele me seejuures tugineda saame ja kui hästi on see meil siiani õnnestunud.

Koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis

Ruth Kalda¹, Mikk Jürisson¹, Mihkel Solvak², Meelis Käärik³, Uku Raudvere⁴, Anneli Uusküla¹, Lili Milani⁵, Kristjan Vassil⁶, Krista Fischer³, Aime Keis¹, Jaak Vilo⁴ Hedi Peterson⁴, Liis Kolberg⁴, Mait Metspalu⁵, Tuuli Jürgenson⁵, Ene-Margit Tiit⁷

¹ TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ² TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, ³ TÜ matemaatika ja statistika instituut, ⁴ TÜ arvutiteaduste instituut, ⁵ TÜ genoomika instituut, ⁶ TÜ rektoraat, ⁷ TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond

Aktiivne seire võimaldab hinnata SARS-CoV-2 nakkuse tegelikku levikut rahvastikus. TÜ teeb seiret juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Ühe uuringulainega testitakse 2000–4000 inimest (nii sümptomitega kui ilma sümptomiteta), et hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades/rahvastikurühmades. Praeguseks on läbitud kaheksa uuringulainet ja testitud üle 20 000 inimese.

Koroonaviiruse esinemine reovees ning sellel põhinev eelhoiatussüsteem

Tanel Tenson, Veljo Kisand, Helen Tammert, Kristel Panksep

TÜ tehnoloogiainstituut

Reovee põhjal on maailmas seni edukalt seiratud narkootikumide kasutamist ja polioviiruse levikut. COVID-19 puhul on täheldatud, et inimene eritab viirust reovette enne, kui tal tekivad sümptomid. See võimaldab nakkuse levikut elanike hulgas tuvastada juba varases faasis.
 
Koroonaviiruse antikehad Eesti elanike organismis pärast esimest nakkuslainet

Piia Jõgi^{1, 2}, Hiie Soeorg³, Diana Ingerainen⁴, Mari Soots⁵, Freddy Lättekivi^{6, 7}, Paul Naaber^{3, 8}, Karolin Toompere⁹, Pärt Peterson¹⁰, Liis Haljasmägi¹⁰, Eva Žusinaite¹¹, Hannes Vaas¹, Merit Pauskar³, Arina Shablinskaja³, Katrin Kaarna^{2, 7}, Heli Paluste^{1, 2}, Kai Kisand¹⁰, Marje Oona⁹, Riina Janno⁷, Irja Lutsar³

¹ TÜ kliinikumi lastekliinik, ² TÜ kliinilise meditsiini instituut,  ³ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, mikrobioloogia osakond, ⁴ Järveotsa Perearstikeskus, ⁵ Kuressaare Perearstikeskus, ⁶ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, patofüsioloogia osakond, ⁷ TÜK ühendkantselei arenduskeskus, ⁸ SYNLAB Eesti OÜ, ⁹ TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ¹⁰ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ¹¹ TÜ tehnoloogiainstituut, ¹² Sotsiaalministeerium
 
KoroSero-EST-1 eesmärk oli selgitada välja SARS-CoV-2 levimus kahes Eesti piirkonnas (Saaremaal ja Tallinnas) ning koguda infot adekvaatse valimimahu planeerimiseks üle-eestilise SARS-CoV-2 serolevimusuuringu jaoks. KoroSero-EST-2-ga sooviti välja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine järgne COVID-19-seropositiivsete osakaal Eestis. Uurimistööde tulemusena leiti, et Eestis on sarnaselt paljude teiste riikide SARS-CoV-2 serolevimus väike, kuid suur osa seropositiivsetest olid asümptomaatilised.
 
Koroonaviirusele viitavad haigusnähud antikehade uuringute põhjal

Hiie Soeorg¹, Piia Jõgi^{2, 3}, Diana Ingerainen⁴, Mari Soots⁵, Freddy Lättekivi^{6, 7}, Paul Naaber^{1, 8}, Karolin Toompere⁹, Pärt Peterson¹⁰, Liis Haljasmägi¹⁰, Eva Žusinaite¹¹, Hannes Vaas¹, Merit Pauskar¹, Arina Shablinskaja¹, Katrin Kaarna^{7, 12}, Heli Paluste¹², Kai Kisand¹⁰, Marje Oona⁹, Riina Janno⁷, Irja Lutsar¹

¹ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut,  ² TÜ kliinikumi lastekliinik, ³ TÜ kliinilise meditsiini instituut, ⁴ Järveotsa Perearstikeskus, ⁵ Kuressaare Perearstikeskus, ⁶ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ⁷ TÜ kliinikumi ühendkantselei , ⁸ SYNLAB Eesti, ⁹ TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ¹⁰ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ¹¹ TÜ tehnoloogiainstituut, ¹² Sotsiaalministeerium

RS-CoV-2-vastaste IgG antikehadega inimeste ägedate hingamisteede haiguste analüüsimisel võib ilmneda haigusega seotud sümptomeid, mis ainult PCR-positiivsete patsientide põhjal välja ei tule. Üksikute sümptomite iseseisva esinemise asemel võib COVID-19-haigete eristamist parandada teatud sümptomite koosesinemine. Uuringu eesmärk on analüüsida, millised sümptomid võivad olla seotud COVID-19-ga.

Koroonaviiruse eri tüved Eestis. Kust need pärit on ja milliseid puhanguid põhjustasid?

Radko Avi¹, Aare Abroi², Kristi Huik¹, Taavi Päll¹, Merit Pauskar¹, Ene-Ly Jõgeda¹, Eveli Kallas¹, Arina Shablinskaja¹, Ulvi Gerst Talas³, Irja Lutsar¹

¹ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ² TÜ tehnoloogiainstituut, ³ TÜ arvutiteaduse instituut

KoroGeno projekti eesmärk on sekveneerida umbes pooled Eestis SARS-CoV-2 nakkust põhjustanud viiruste täisgenoomid ning analüüsida saadud andmete põhjal lähikontaktseid. Selle käigus võrreldakse seni klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega tuvastatud nakkusklastreid ning kõrvutatakse neid molekulaarsete andmetega. Senitundmatu päritolu nakkused seotakse kodu- või välismaist päritolu kolletega.

Õpime ajaloost: katku seljatamine 250 aastat tagasi

Mati Laur
TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut

Ettekandes käsitletakse meetmeid, mida rakendati Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud tüüfuse- ja katkuepideemia eemalhoidmiseks, ning võrreldakse neid abinõudega, mida kasutati samal ajal Venemaal, Preisimaal ja Rootsis.

Kes ja kui raskelt koroonat põdes?

Anneli Uusküla¹, Heti Pisarev¹, Tatjana Meister^1,2, Kadri Suija¹, Ruth Kalda^1,2, Raivo Kolde³, Marko Piirsoo⁴, Lili Milani⁵

¹ TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ² Ülikooli Perearstikeskus, ³ TÜ arvutiteaduse instituut, ⁴ TÜ tehnoloogiainstituut, ⁵ TÜ genoomika instituut

Eestis on teadaolevalt ligi 4000 SARS-CoV-2 nakatunut, kellest vähem kui 15% on vajanud haiglaravi. Ettekandes esitatakse kõigi Eesti SARS-CoV-2 nakatunute haigestumise ja haiguse kulu tõsidusastmete rahvastikupõhise analüüsi esialgsed tulemused.

COVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogilised ja kliinilised näitajad

Anne Kallaste¹, Pilleriin Soodla¹, Inge Ringmets², Kersti Pärna², Joel Starkopf³

¹ TÜ kliinikumi sisekliinik, ² TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ³ TÜ kliinilise meditsiini instituut

COVID-19 on haiglasüsteemile märkimisväärne koormus. Ettekandes esitan esialgsed tulemused Eestis haiglaravi saanud patsientide epidemioloogiliste näitajate, rakendatud ravivõtete ja ravitulemuste kohta.

Haiglasse sattunud koroonahaigete immuunvastuse analüüs

Pärt Peterson¹, Liis Haljasmägi¹, Ahto Salumets^{1, 2}, Anna Pauliina Rumm¹, Meeri Jürgenson¹, Ekaterina Krassohhina¹, Anu Remm¹, Hanna Sein¹, Hedi Peterson², Lili Milani³, Anu Tamm⁴, Adrian Hayday^{5, 6}, Kai Kisand¹

¹ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ² TÜ arvutiteaduste instituut, ³ TÜ genoomika instituut, ⁴ TÜ kliinikumi ühendlabor, ⁵ King’s College London, Peter Gorer Department of Immunobiology, ⁶ Francis Crick Institute, London

COVID-19 on ohuks tervishoiusüsteemile, kuna haiguse raske vormi korral tekib äge kopsupõletik ja hingamispuudulikkus. Seni on ebaselge, miks osal haigetel tekib nakatumise tagajärjel raske haigusvorm ja teistel mitte. Ettekandes käsitletakse märtsis-aprillis 2020 Tartu Ülikooli kliinikumi sattunud patsientide antikeha reaktsioone ja põletikumarkerite analüüsi. Need on võetud lähtekohaks, et selgitada edaspidistes uuringutes raske haigusvormi põhjusi, eriti vanemate inimeste puhul.
 
Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis

Juri Karjagin¹, Ain Kaare², Joel Starkopf¹, Kadri Tamme¹, Liivi Maddison¹, Katrin Kaarna³, Helve König⁴, Pärt Peterson⁵, Kai Kisand⁵, Eva Žusinaite⁶, Karolin Toompere⁷, Hans Erik Ehrlich⁸, Eva Luide⁹, Tatjana Plahhova¹⁰, Helen Ilumets¹¹, Margus Planken¹², Ave Lellep¹⁰, Veronika Iljina¹³, Kai Zilmer¹⁴, Katrin Mähar¹⁵

¹ TÜ kliinilise meditsiini instituut, ² TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik, ³ TÜ kliinikumi verekeskus, ⁴TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ⁵ TÜ tehnoloogiainstituut, ⁶ TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, ⁷ Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskus, ⁸ Põhja-Eesti Regionaalhaigla/TÜ, ⁹ Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, ¹⁰ Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskus, ¹¹ Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia keskus, ¹² Ida-Viru Keskhaigla sisekliinik, ¹³ Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinik, ¹⁴ Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
 
COVID-19, nagu iga teinegi nakkushaigus, kutsub esile immuunvastuse ja haiguse läbipõdenud inimesel tekivad antikehad. Antikeharikast vereplasmat on võimalik kasutada nende patsientide ravis, kellel ei ole veel oma immuunvastust tekkinud. Haiguse läbi põdenud inimeste plasmaülekandeid on kasutatud tulemuslikult ka eelmiste koroonaviiruste SARS I ja MERS-i ravis. Prospektiivses randomiseeritud uuringus pakutakse nii kontroll- kui ka uuringurühma patsientidele standardravi ja uuringurühmale lisaks veel COVID-19 läbi põdenud inimese doonorplasmat vastavalt neutraliseerivale antikehade tiitrile.
 
COVID-19 patsientide järelkontroll 3 ja 6 kuud peale infektsiooni põdemist

Anne Kallaste¹, Agnes Aart², Kai Kisand³, Kalle Kisand⁴, Margus Lember^1,4

¹ TÜ kliinikumi sisekliinik, ² Lõuna-Eesti haigla, ³ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ⁴ TÜ kliinilise meditsiini instituut
 
COVID-19 pikaajaline mõju haigestunute tervisele ei ole veel teada. Ettekandes käsitletakse haiglaravi vajanud ja mittevajanud COVID-19-patsientide kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid 3. ja 6. kuu järelkontrollis.
 
Kliinilise eetika juhised haiglatele. Kuidas koroonakriis pani bioeetika proovile?

Margit Sutrop
TÜ filosoofia ja semiootika instituut; Helsingi Ülikool, Helsinki Collegium for Advanced Studies

Ettekande keskmes on Eesti haiglatele aprillis 2020 koostatud kliinilise eetika alased soovitused piiratud ressursside jaotamiseks olukorras, kus kõigile haigestunutele ei ole võimalik tagada vajadustele vastavat ravi. Arutletakse selle üle, kuidas COVID-19 pandeemia pani proovile bioeetika printsiibid, kuidas meie soovitused paigutuvad rahvusvahelisse konteksti ja milliste teemade uurimise vajadus Eesti bioeetika jaoks selle töö tulemusena tõstatus.

Stressiga toimetulek eriolukorras ja mõju vaimsele tervisele
Kirsti Akkermann, Kairi Kreegipuu, Hedvig Sultson, Martin Kimmel, Katrin Kukk
TÜ psühholoogia instituut

Ettekandes antakse ülevaade sellest, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule eriolukorra ajal, mis aitas sellega toime tulla ja milline on selle võimalik mõju vaimsele tervisele. Uuring on üheks alusmaterjaliks rahvastiku vaimse tervise longituudsele küsitlusuuringus, mille tulemuste põhjal koostatakse vaimse tervise näitajate seirepakett.

Eriolukorra argikogemus: hoiakud ja toimetulekustrateegiad
Leena Kurvet-Käosaar
TÜ kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseum

Ettekanne põhineb eriolukorra päevikutel, mis laekusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena. Päevikutes vahendatu põhjal käsitlen eriolukorraaegse argikogemuse erinevaid aspekte, sh töö- ja pereelu ümberkorraldamise vajadust ja viise, eriolukorrast tulenevaid probleeme ja nendega hakkamasaamise viise, eriolukorda puudutavaid hinnanguid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, aga ka suhestumist laiemalt üleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi keskendun päevikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.
 
Sotsiaalhoolekande asutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal

Kati Orru, Kristi Nero, Ingeliis Siimsen
TÜ ühiskonnateaduste instituut

Ettekandes käsitletakse sotsiaalhoolekandeasutuste, sealhulgas kodutute öömajade, varjupaikade, supiköökide töötajate ja klientide kogemusi pandeemia vältel. Mis on neid inimesi ja asutusi aidanud sel ajal toime tulla? Kuidas on asutused kohanenud ja edasi arenenud, et jätkata abi osutamist kõige haavatavamas olukorras ühiskonnaliikmetele? Peegeldame nii Eesti kogemusi kui ka üheksa Euroopa riigi õppetunde programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS raames.
 
Koroonaviiruse sotsiaal–majanduslikud mõjud Eestis ning rakendatud kriisimeetmete tõhusus

Raul Eamets¹, Lenno Uusküla¹, Janno Järve², Kaupo Koppel³

¹ TÜ majandusteaduskond,² Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, ³ Poliitikauuringute Keskus Praxis

Projekti põhikomponendid on kaks mõjuanalüüsi, mis mõlemad sisaldavad tagasivaadet kriisi algfaasi ja heidavad pilgu hetkeolukorrale. Sotsiaalse ja demograafilise mõju analüüsis esitatakse peamised tegurid, mis takistavad kriisieelse sotsiaal-majandusliku (erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade) olukorra taastumist. Majandusmõju analüüsis antakse muu hulgas sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust. Sektoraalse makromudeli abil mängitakse läbi erinevate lühiajaliste stsenaariumide mõju majandusele (ja sektoritele).

Ettevõtetele suunatud koroonaviiruse kriisimeetmete mõju hindamise võimalused avaandmete põhjal

Andres Võrk, Taavi Unt, Mihkel Solvak
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Ettekandes arutletakse, kuivõrd võimaldavad Eesti ettevõtete kohta avaldatud Maksu- ja Tolliameti andmed ja info toetuste kohta hinnata kriisimeetmete mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt.

Responding to the Pandemic: Resilience and Responsibility across Europe (ResPand)/ Euroopa riikide paindlikkus ja vastutustunne pandeemiale reageerides

Andrey Makarychev
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut

The objectives of the ResPand project is to address how to ease the socioeconomic impacts of the COVID-19 outbreak, to identify the unexpected outcomes of political and healthcare decisions in the outbreak response, and to provide explanations of unfolding social dynamics by taking a multidisciplinary approach, with each objective lending to a strengthening and more holistic understanding of societal resilience. This includes analysis of governmental responses across Europe and their impacts on democratic governance, human behaviour and social dynamics in the EU; assessment of health systems in terms of resilience performance; exploration of the functioning of small and medium enterprises in times of the crisis by understanding national and regional business support programmes; investigation of ambiguous character of digital media for European communities and individuals during the pandemic that has placed our offline reality in much dependence on our online interaction.

Kirjakastid ja kõnepostid kolme katku vahel. Koroonaviirusest ajendatud andmepüügi juhtumid rahvusvahelises meedias

Andra Siibak, Kristjan Kikerpill
TÜ ühiskonnateaduste instituut

COVID-19 pandeemia tõi kõikjal maailmas kaasa küberkuritegevuse ja andmepüügijuhtumite ulatusliku kasvu. Ettekanne toetub kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodil tehtud empiirilise uuringu tulemustele. Uuringu keskmes olid jaanuarist aprillini 2020 ingliskeelses meedias ilmunud uudislood (N = 563), mis kajastasid COVID-19 ärakasutavaid andmepüügi kaasuseid. Ettekandes antakse ülevaade peamistest sotsiaalsel sahkerdamisel põhinevatest andmepüügirünnetest, mis COVID-19 ajal levisid, ning tutvustatakse kommunikatiivseid strateegiaid ja veenmisvõtteid, mille kaudu inimesi n-ö konksu otsa püüti.
 
Kriisist uue normaalsuseni: koroonaviiruse meediakajastused

Raili Marling
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž

Ettekandes vaadeldakse  COVID-19 pandeemia kajastusi kolme riigi (Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa) päevalehtedes. Erilise tähelepanu all on pandeemia raamimine esmalt kriisina ja seejärel uue normaalsusena ning tavaliseks muutunud kriisi kujutamiseks kasutatavad afektiivsed registrid.
 
COVID-19 ja andmeteaduse tööriistad kaose mõistmiseks

Hedi Peterson¹, Ivan Kuzmin¹, Erik Jaaniso¹, Janno Veldemann², Liis Kolberg¹, Sulev Reisberg¹, Uku Raudvere¹, Ahto Salumets¹, Kaido Lepik¹, Krista Fischer³, Irja Lutsar⁴, Pärt Peterson⁴, Andero Uusberg⁵, Kristjan Vassil⁶, Lili Milani⁷, Jaak Vilo¹

¹ TÜ arvutiteaduse instituut, ² Quretec, ³ TÜ matemaatika ja statistika instituut, ⁴ TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ⁵ TÜ psühholoogia instituut, ⁶ TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, ⁷ TÜ genoomika instituut

Et teha arukaid otsuseid, on vaja koguda ja analüüsida võimalikult eriilmelisi andmeid. Ettekandes tutvustatakse andmeteaduslikku lähenemist, millega alustati COVID-19 kaoses 2020. aasta kevadel. Käsitlemist leiavad Tartu Ülikoolis algatatud üleriigilise uuringu esialgsed tulemused ning COVID-19 olukorra analüüsimiseks ja visualiseerimiseks välja töötatud tööriistad.

Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks

Kati Orru¹, Kristi Nero¹, Siiri Silm², Margo Klaos³

¹ TÜ ühiskonnateaduste instituut, ² TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, ³ Päästeamet

Hädaolukordade ennetamiseks ja tõhusamaks lahendamiseks on vaja teada, millised inimesed on tõenäoliselt ohus, milline on nende hakkamasaamise võimekus ja abivajadus. Tartu Ülikooli ja Päästeameti ühisuuringus selgitatakse, kuidas kasutada riiklikke andmestikke haavatavate inimeste kindlakstegemiseks sellistes hädaolukordades nagu pandeemia. Töö valmib programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS toel.

Geeniandmed ning koroonasse haigestumise tõenäosus ja haiguse kulg

Kristi Läll¹, Maarja Lepamets¹, Kai Kisand², Pärt Peterson², Lili Milani¹, Reedik Mägi¹

¹ TÜ genoomika instituut, ² TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut

Ettekandes tutvustatakse TÜ Eesti geenivaramus tehtud koroonateemalise küsitluse tulemusi, mis puudutavad haiguse sümptomeid, kestust ja tõsidust. Lisaks tutvustatakse ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, mille käigus proovitakse leida inimeste geenivariante, mis mõjutavad haigestumise tõenäosust ja haiguse kulgu.

Koroona rasket kulgu põhjustavatest geenidest tõhusate ravimiteni

Kristi Läll¹, Kai Kisand², Pärt Peterson², Anu Tamm³, Joel Starkopf⁴, Edward Laane⁵, Mehis Bakhoff⁶, Kaspar Ratnik⁷, Paul Naaber^2,7, Toomas Kariis⁸, Lili Milani¹, Reedik Mägi¹

¹ TÜ genoomika instituut, ² TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, ³ TÜ  kliinikumi ühendlabor, ⁴ TÜ kliinilise meditsiini instituut, ⁵ Kuressaare Haigla, ⁶ Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliinik, ⁷ Synlab Eesti, ⁸ Ida-Viru Keskhaigla
 
Ravimite sihtmärkide geneetiline analüüs koos terviseandmetega osutavad potentsiaalselt tõhusatele ravimitele COVID-19 kulu leevendamiseks. Analüüsides geenidoonorite ning haiglates ja SYNLAB-is kogutud positiivseid SARS-CoV-2 proove, oleme saanud hinnata geenivariantide mõju immuunvastusele. Lisaks on geeniandmete põhjal võimalik leida geenivariante, mis kaitsevad COVID-19 raske kulu vastu ehk on võimalikud ravimi sihtmärgid.

SARS-CoV-2 pöördgeneetika – uued töövahendid ja vaktsiinikandidaadid

Sainan Wang, Laura Sandra Lello, Eva Žusinaite, Andres Merits
TÜ tehnoloogiainstituut

SARS-CoV-2 olemuse alus, millest tulenevad absoluutselt kõik selle viiruse omadused (ja ühtlasi kõik selle tekitatavad probleemid), on RNA replikatsioon: viiruse võime sünteesida valke, mis koostöös rakult laenatud valkudega suudavad toota uusi viiruse genoome. Kui see protsess muutub, muutuvad ka kõik viiruse omadused, seal hulgas levik, interaktsioonid peremehega, patogeensus, tundlikkus ravimitele jne. RNA replikatsiooni viivad SARS-CoV-2 puhul läbi ligi 20 viiruse kodeeritud valku. Nende  põhiomaduste uurimisel on kriitiliselt oluline töövahend nn pöördgeneetika süsteem, mis võimaldab viiruse genoomi osadeks lahti võtta, uuesti kokku panna ja teha selles soovitud muudatusi.

2020. aasta suvel valmistasime SARS-CoV-2 pöördgeneetika süsteemi. Selle alusel oleme praeguseks konstrueerinud 80 mutantset genoomi, mis sisaldavad viirusele ebasobivaid muudatusi (vaktsiinikandidaadid), 10 genoomi, kuhu oleme sisse viinud viiruse nakkuse jälgimist võimaldavaid markergeene, 5 genoomi, millel on ravimitundlikkust mõjutavad mutatsioonid, 3 genoomi, mis sisaldavad adaptatsiooni, et nakatada laborihiiri, ja 3 genoomi D614G mutatsiooniga viiruse ogavalgus, mis eeldatavasti mõjutab viiruse leviku tõhusust.

Muutmaks tööd viirusega ohutumaks, oleme konstrueerinud kümme deletsiooni sisaldavat viiruse genoomi varianti. Need nn replikonid on võimelised teostama RNA replikatsiooni, kuid ei suuda toota virione, mistõttu neid saab kasutada uurimistöödes ka väljaspool 3. ohutaseme laboratooriume.

Praegu tegeleme loodud mutantide ja replikonide funktsionaalse iseloomustamisega ja valmistame ette koostööprojekte, mille eesmärk on uurida SARS-CoV-2 replikatsiooni molekulaarseid aluseid.

Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine viiruse leviku uurimisel

Anto Aasa, Siiri Silm
TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut
 
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid viiruse leviku uurimisel. Selgitatakse, kuidas näidata inimeste liikumist viisil, mis annab teavet viiruse levimuse kohta. Olenevalt inimeste koondumismäärast saab kindlaks teha suuremad ja väiksemad levikuriskid.

Lukku pandud maailma mõju Eesti õhukvaliteedile

Heikki Junninen¹, Kaupo Komsaare¹, Urmas Hõrrak¹, Steffen Noe², Marko Kaasik¹, Aare Luts¹

¹ TÜ füüsika instituut, ² EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut
 
COVID-19 pandeemia tõi kaasa väga suuri muudatusi transpordisektoris – autode hulk teedel kahanes tunduvalt. See kajastub ka linnade ja laiemalt terve Eesti õhukvaliteedis. 2020. aasta kevad Eestis viimase kümne aasta parima õhukvaliteediga kevad. Ettekandes vaadeldakse, kas pikaajalised Eesti linnade ja taustajaamade õhukvaliteedi seireandmed toetavad seda väidet.