Kava

Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased. Esmane ülesanne on olnud saada kiire ja objektiivne ülevaade andmetest. Veidi rohkem süvitsi minev andmeanalüüs on andnud COVID-19 kohta olulisi teadmisi, mis aitavad paremini hinnata viiruse ohtlikkust ja planeerida meetmeid. Üks keerukamaid ülesandeid on aga epideemia kulu prognoosimine – arutleme selle üle, millele me seejuures tugineda saame ja kui hästi on see meil siiani õnnestunud. Vaata kaasautoreid

Aktiivne seire võimaldab hinnata SARS-CoV-2 nakkuse tegelikku levikut rahvastikus. TÜ teeb seiret juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Ühe uuringulainega testitakse 2000–4000 inimest (nii sümptomitega kui ilma sümptomiteta), et hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades/rahvastikurühmades. Praeguseks on läbitud kaheksa uuringulainet ja testitud üle 20 000 inimese. Vaata kaasautoreid

Reovee põhjal on maailmas seni edukalt seiratud narkootikumide kasutamist ja polioviiruse levikut. COVID-19 puhul on täheldatud, et inimene eritab viirust reovette enne, ku ital tekivad sümptomid. See võimaldab nakkuse levikut elanike hulgas tuvastada juba varases faasis. Vaata kaasautoreid

RS-CoV-2-vastaste IgG antikehadega inimeste ägedate hingamisteede haiguste analüüsimisel võib ilmneda haigusega seotud sümptomeid, mis ainult PCR-positiivsete patsientide põhjal välja ei tule. Üksikute sümptomite iseseisva esinemise asemel võib COVID-19-haigete eristamist parandada teatud sümptomite koosesinemine. Uuringu eesmärk on analüüsida, millised sümptomid võivad olla seotud COVID-19-ga. Vaata kaasautoreid

KoroGeno projekti eesmärk on sekveneerida umbes pooled Eestis SARS-CoV-2 nakkust põhjustanud viiruste täisgenoomid ning analüüsida saadud andmete põhjal lähikontaktseid. Selle käigus võrreldakse seni klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega tuvastatud nakkusklastreid ning kõrvutatakse neid molekulaarsete andmetega. Senitundmatu päritolu nakkused seotakse kodu- või välismaist päritolu kolletega. Vaata kaasautoreid

Ettekandes käsitletakse meetmeid, mida rakendati Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud tüüfuse- ja katkuepideemia eemalhoidmiseks, ning võrreldakse neid abinõudega, mida kasutati samal ajal Venemaal, Preisimaal ja Rootsis. Vaata kaasautoreid

Eestis on teadaolevalt ligi 4000 SARS-CoV-2 nakatunut, kellest vähem kui 15% on vajanud haiglaravi. Ettekandes esitatakse kõigi Eesti SARS-CoV-2 nakatunute haigestumise ja haiguse kulu tõsidusastmete rahvastikupõhise analüüsi esialgsed tulemused. Vaata kaasautoreid

COVID-19 on haiglasüsteemile märkimisväärne koormus. Ettekandes esitan esialgsed tulemused Eestis haiglaravi saanud patsientide epidemioloogiliste näitajate, rakendatud ravivõtete ja ravitulemuste kohta. Vaata kaasautoreid

COVID-19 on ohuks tervishoiusüsteemile, kuna haiguse raske vormi korral tekib äge kopsupõletik ja hingamispuudulikkus. Seni on ebaselge, miks osal haigetel tekib nakatumise tagajärjel raske haigusvorm ja teistel mitte. Ettekandes käsitletakse märtsis-aprillis 2020 Tartu Ülikooli kliinikumi sattunud patsientide antikeha reaktsioone ja põletikumarkerite analüüsi. Need on võetud lähtekohaks, et selgitada edaspidistes uuringutes raske haigusvormi põhjusi, eriti vanemate inimeste puhul. Vaata kaasautoreid

COVID-19, nagu iga teinegi nakkushaigus, kutsub esile immuunvastuse ja haiguse läbipõdenud inimesel tekivad antikehad. Antikeharikast vereplasmat on võimalik kasutada nende patsientide ravis, kellel ei ole veel oma immuunvastust tekkinud. Haiguse läbi põdenud inimeste plasmaülekandeid on kasutatud tulemuslikult ka eelmiste koroonaviiruste SARS I ja MERS-i ravis. Prospektiivses randomiseeritud uuringus pakutakse nii kontroll- kui ka uuringurühma patsientidele standardravi ja uuringurühmale lisaks veel COVID-19 läbi põdenud inimese doonorplasmat vastavalt neutraliseerivale antikehade tiitrile. Vaata kaasautoreid

COVID-19 pikaajaline mõju haigestunute tervisele ei ole veel teada. Ettekandes käsitletakse haiglaravi vajanud ja mittevajanud COVID-19-patsientide kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid 3. ja 6. kuu järelkontrollis. Vaata kaasautoreid

Ettekande keskmes on Eesti haiglatele aprillis 2020 koostatud kliinilise eetika alased soovitused piiratud ressursside jaotamiseks olukorras, kus kõigile haigestunutele ei ole võimalik tagada vajadustele vastavat ravi. Arutletakse selle üle, kuidas COVID-19 pandeemia pani proovile bioeetika printsiibid, kuidas meie soovitused paigutuvad rahvusvahelisse konteksti ja milliste teemade uurimise vajadus Eesti bioeetika jaoks selle töö tulemusena tõstatus. Vaata kaasautoreid

Ettekandes antakse ülevaade sellest, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule eriolukorra ajal, mis aitas sellega toime tulla ja milline on selle võimalik mõju vaimsele tervisele. Uuring on üheks alusmaterjaliks rahvastiku vaimse tervise longituudses küsitlusuuringus, mille tulemuste põhjal koostatakse vaimse tervise näitajate seirepakett.

Ettekanne põhineb eriolukorra päevikutel, mis laekusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena. Päevikutes vahendatu põhjal käsitlen eriolukorraaegse argikogemuse erinevaid aspekte, sh töö- ja pereelu ümberkorraldamise vajadust ja viise, eriolukorrast tulenevaid probleeme ja nendega hakkamasaamise viise, eriolukorda puudutavaid hinnanguid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, aga ka suhestumist laiemalt üleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi keskendun päevikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.

Ettekandes käsitletakse sotsiaalhoolekandeasutuste, sealhulgas kodutute öömajade, varjupaikade, supiköökide töötajate ja klientide kogemusi pandeemia vältel. Mis on neid inimesi ja asutusi aidanud sel ajal toime tulla? Kuidas on asutused kohanenud ja edasi arenenud, et jätkata abi osutamist kõige haavatavamas olukorras ühiskonnaliikmetele? Peegeldame nii Eesti kogemusi kui ka üheksa Euroopa riigi õppetunde programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS raames.

Projekti põhikomponendid on kaks mõjuanalüüsi, mis mõlemad sisaldavad tagasivaadet kriisi algfaasi ja heidavad pilgu hetkeolukorrale. Sotsiaalse ja demograafilise mõju analüüsis esitatakse peamised tegurid, mis takistavad kriisieelse sotsiaal-majandusliku (erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade) olukorra taastumist. Majandusmõju analüüsis antakse muu hulgas sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust. Sektoraalse makromudeli abil mängitakse läbi erinevate lühiajaliste stsenaariumide mõju majandusele (ja sektoritele).

Ettekandes arutletakse, kuivõrd võimaldavad Eesti ettevõtete kohta avaldatud Maksu- ja Tolliameti andmed ja info toetuste kohta hinnata kriisimeetmete mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt.

The objectives of the ResPand project is to address how to ease the socioeconomic impacts of the COVID-19 outbreak, to identify the unexpected outcomes of political and healthcare decisions in the outbreak response, and to provide explanations of unfolding social dynamics by taking a multidisciplinary approach, with each objective lending to a strengthening and more holistic understanding of societal resilience. This includes analysis of governmental responses across Europe and their impacts on democratic governance, human behaviour and social dynamics in the EU; assessment of health systems in terms of resilience performance; exploration of the functioning of small and medium enterprises in times of the crisis by understanding national and regional business support programmes; investigation of ambiguous character of digital media for European communities and individuals during the pandemic that has placed our offline reality in much dependence on our online interaction.

COVID-19 pandeemia tõi kõikjal maailmas kaasa küberkuritegevuse ja andmepüügijuhtumite ulatusliku kasvu. Ettekanne toetub kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodil tehtud empiirilise uuringu tulemustele. Uuringu keskmes olid jaanuarist aprillini 2020 ingliskeelses meedias ilmunud uudislood (N = 563), mis kajastasid COVID-19 ärakasutavaid andmepüügi kaasuseid. Ettekandes antakse ülevaade peamistest sotsiaalsel sahkerdamisel põhinevatest andmepüügirünnetest, mis COVID-19 ajal levisid, ning tutvustatakse kommunikatiivseid strateegiaid ja veenmisvõtteid, mille kaudu inimesi n-ö konksu otsa püüti.

Ettekandes vaadeldakse  COVID-19 pandeemia kajastusi kolme riigi (Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa) päevalehtedes. Erilise tähelepanu all on pandeemia raamimine esmalt kriisina ja seejärel uue normaalsusena ning tavaliseks muutunud kriisi kujutamiseks kasutatavad afektiivsed registrid.

Et teha arukaid otsuseid, on vaja koguda ja analüüsida võimalikult eriilmelisi andmeid. Ettekandes tutvustatakse andmeteaduslikku lähenemist, millega alustati COVID-19 kaoses 2020. aasta kevadel. Käsitlemist leiavad Tartu Ülikoolis algatatud üleriigilise uuringu esialgsed tulemused ning COVID-19 olukorra analüüsimiseks ja visualiseerimiseks välja töötatud tööriistad.

Hädaolukordade ennetamiseks ja tõhusamaks lahendamiseks on vaja teada, millised inimesed on tõenäoliselt ohus, milline on nende hakkamasaamise võimekus ja abivajadus. Tartu Ülikooli ja Päästeameti ühisuuringus selgitatakse, kuidas kasutada riiklikke andmestikke haavatavate inimeste kindlakstegemiseks sellistes hädaolukordades nagu pandeemia. Töö valmib programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS toel.

Ettekandes tutvustatakse TÜ Eesti geenivaramus tehtud koroonateemalise küsitluse tulemusi, mis puudutavad haiguse sümptomeid, kestust ja tõsidust. Lisaks tutvustatakse ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, mille käigus proovitakse leida inimeste geenivariante, mis mõjutavad haigestumise tõenäosust ja haiguse kulgu.

Ravimite sihtmärkide geneetiline analüüs koos terviseandmetega osutavad potentsiaalselt tõhusatele ravimitele COVID-19 kulu leevendamiseks. Analüüsides geenidoonorite ning haiglates ja SYNLAB-is kogutud positiivseid SARS-CoV-2 proove, oleme saanud hinnata geenivariantide mõju immuunvastusele. Lisaks on geeniandmete põhjal võimalik leida geenivariante, mis kaitsevad COVID-19 raske kulu vastu ehk on võimalikud ravimi sihtmärgid.

SARS-CoV-2 olemuse alus, millest tulenevad absoluutselt kõik selle viiruse omadused (ja ühtlasi kõik selle tekitatavad probleemid), on RNA replikatsioon: viiruse võime sünteesida valke, mis koostöös rakult laenatud valkudega suudavad toota uusi viiruse genoome. Kui see protsess muutub, muutuvad ka kõik viiruse omadused, seal hulgas levik, interaktsioonid peremehega, patogeensus, tundlikkus ravimitele jne. RNA replikatsiooni viivad SARS-CoV-2 puhul läbi ligi 20 viiruse kodeeritud valku. Nende  põhiomaduste uurimisel on kriitiliselt oluline töövahend nn pöördgeneetika süsteem, mis võimaldab viiruse genoomi osadeks lahti võtta, uuesti kokku panna ja teha selles soovitud muudatusi.
2020. aasta suvel valmistasime SARS-CoV-2 pöördgeneetika süsteemi. Selle alusel oleme praeguseks konstrueerinud 80 mutantset genoomi, mis sisaldavad viirusele ebasobivaid muudatusi (vaktsiinikandidaadid), 10 genoomi, kuhu oleme sisse viinud viiruse nakkuse jälgimist võimaldavaid markergeene, 5 genoomi, millel on ravimitundlikkust mõjutavad mutatsioonid, 3 genoomi, mis sisaldavad adaptatsiooni, et nakatada laborihiiri, ja 3 genoomi D614G mutatsiooniga viiruse ogavalgus, mis eeldatavasti mõjutab viiruse leviku tõhusust.
Muutmaks tööd viirusega ohutumaks, oleme konstrueerinud kümme deletsiooni sisaldavat viiruse genoomi varianti. Need nn replikonid on võimelised teostama RNA replikatsiooni, kuid ei suuda toota virione, mistõttu neid saab kasutada uurimistöödes ka väljaspool 3. ohutaseme laboratooriume.
Praegu tegeleme loodud mutantide ja replikonide funktsionaalse iseloomustamisega ja valmistame ette koostööprojekte, mille eesmärk on uurida SARS-CoV-2 replikatsiooni molekulaarseid aluseid.

Ettekandes kirjeldatakse, kuidas kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid viiruse leviku uurimisel. Selgitatakse, kuidas näidata inimeste liikumist viisil, mis annab teavet viiruse levimuse kohta. Olenevalt inimeste koondumismäärast saab kindlaks teha suuremad ja väiksemad levikuriskid.

COVID-19 pandeemia tõi kaasa väga suuri muudatusi transpordisektoris – autode hulk teedel kahanes tunduvalt. See kajastub ka linnade ja laiemalt terve Eesti õhukvaliteedis. 2020. aasta kevad Eestis viimase kümne aasta parima õhukvaliteediga kevad. Ettekandes vaadeldakse, kas pikaajalised Eesti linnade ja taustajaamade õhukvaliteedi seireandmed toetavad seda väidet.